- Anfabrika kaljud ja keldrid

17 m kõrged, ilusad punakad kaljud. Jalamil mitmed ristkülikukujulised avad – siin on olnud keldrid, mis on juba pikka aega hüljatud. Madalam kivimi osa kui kitsas kaljuplokk lamab üle vete ja umbkaudu neli meetrit kõrgemal asub ava – kelder.

Kaljud on nähtavad ka Rīgas mäel ja selle taga. Iseloomulik on see, et kaljudes on säilinud keldrid, mida on kasutatud veini ja erinevate toiduainete hoiustamiseks. Nende keldrite ajalooline väärtus on mõõtmatu. Riikliku tähtsusega geoloogiline ja geomorfoloogiline loodusmälestis.

Anfabrika kaljude juures lüüsid „jagavad“ Līgatne jõe kaheks eraldi jõeks, üheks – mille ülesandeks on voolata Gauja jõe poole, varustades oma voogudega suurepäraseid lõhe ja forelli kudemispaiku ja teine, mille ülesandeks jääb varustada Līgatne paberivabrik väga olulise paberitootmiseks vajaliku toorainega – veega. Just Līgatne jõe kirgas vesi, kiire vool ja Līgatne reljeefne loodus 1814. aastal ärgitas Riia ettevõtjaid Konrads Justs´i Strohi ja Karl Kiberit sõlmida Paltmale mõisa veski ja ümbritsevate maadega rendilepingu, et alustada paberitööstuse rajamist.

Territooriumil Anfabrika kaljude juures lisaks jutustusele kaljudest, koobastest ja keldritest, on võimalik tutvuda 10.sajandi insener-tehniliste saavutustega. On säilinud akvedukti postid (akvedukt pildil all), mis veel vähem, kui kakssada aastat tagasi toimetas vett vanadest lüüsidest Anfabrika (Handfabrik) vajadusteks. Siin võib näha lüüside ja kanalite süsteemi, mis tänapäevalgi varustab vabrikut paberitootmiseks vajaliku veeressursiga. Ja loomulikult … Kaljud ja keldrid.